Vaata, mis tingimused Kreekale seati

Äripäeva kiire tõlge dokumendist

Euroala tippkohtumine rõhutab, kui ülioluline on eeltingimusena uuele võimalikule abiprogrammile euroala alalisest päästemehhanismist ESM taastada esmalt usaldus Kreeka valitsuse vastu. Selles kontekstis on määrava tähtsusega, et Kreeka valitsus seatud sihid omaks võtaks ning need seejärel edukalt ellu viiks.

ESMist finantsabi taotlev euroala riik peaks võimalusel sarnase taotluse esitama ka Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF). See on eeltingimuseks, et eurogrupp saaks uuele ESMi programmile oma heakskiidu anda. Nii taotleb Kreeka IMFi abi jätkumist (monitooring ja rahastus) alates 2016. aasta märtsist.

Kuna usaldus Kreeka vastu on vaja taastada, tervitab euroala tippkohtumine Kreeka valitsuse valmisolekut viivitamatult esimene pakett meetmeid seadusteks vermida.

Need meetmed, mis on eelnevalt kokku lepitud institutsioonidega (Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon, IMF – toim.) kätkevad järgmist:

15. juuliks

*käibemaksusüsteemi tõhusamaks muutmine ja maksubaasi laiendamine, et suurendada laekumisi;

*kiiresti ära tehtavad otsused pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamiseks, mis on osa ulatuslikumast pensionireformi programmist;

*ELSTATI (Kreeka statistikaamet – toim.) täieliku juriidilise sõltumatuse tagamine;

*Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu kohaste sätete täielik jõustamine, eelkõige Eelarvenõukogu käivitamine enne kavatsuste protokolli (MoU) valmimist ning poolautomaatsete kulukärbete sisseviimine puhuks, kui eelarve primaarse ülejäägi osas seatud ambitsioonikatest eesmärkidest kõrvale kaldutakse, olles eelnevalt konsulteerinud Eelarvenõukoguga ja saanud institutsioonide nõusoleku;

22. juuliks

*Tsiviilkoodeksi vastu võtmine, mis kujutab endast tsiviilõiguse süsteemi protseduuride ja korralduse põhjalikku ümberkorraldust, mis peaks oluliselt kohtuprotsessi kiirendama ja kulusid vähendama;

*krediidiasutuste finantsseisu taastamise ja erilikvideerimise direktiivi BRRD viimine Kreeka seadusandlusesse Euroopa Komisjoni toel;

Kohe ja ainult siis, kui esimesed neli ülal loetletud meedet on juriidiliselt jõustatud ning kui Kreeka parlament on kõigile käesolevas dokumendis sisalduvatele kohustustele oma heakskiidu andnud ning kui institutsioonid ja eurogrupp on seda kinnitatud, saab teha otsuse, mis annab institutsioonidele mandaadi läbirääkimiste alustamiseks kavatsuste protokolli (MoU) koostamiseks. See otsus tehakse pärast seda, kui rahvusriigid on läbi viinud oma kohased protseduurid ning kui ESMi lepingu artiklis 13 toodud tingimused on täidetud vastavalt artiklis 13.1 viidatud hindamisele.

Et anda alus kavatsuste protokolli edukaks lõpule viimiseks, tuleb Kreekal oma reformiettepanekut oluliselt tugevamaks teha, et see võtaks arvesse viimase aasta jooksul aset leidnud majandusolukorra ja eelarvepositsiooni väga olulist nõrgenemist. Kreeka valitsus peab ametlikult võtma kohustuse oma ettepanekuid reas institutsioonide viidatud valdkondades tugevdada, lisades rahuldavalt konkreetse ajakava seaduste vastuvõtmiseks ja jõustamiseks, tuues ära struktuursed sihtmärgid, verstapostid ja koguselised sihtmärgid, et poliitika lähiaja suund oleks selge.

Koostöös institutsioonidega tuleb teha järgmist:

*viia läbi ambitsioonikas pensionireform ja täpsustada poliitika, mis kompenseeriks täielikult konstitutsioonikohtu 2012. aastal pensionireformi kohta tehtud otsuse mõju ning jõustada 2015. aasta oktoobriks nulldefitsiidi klausel või vastastikku vastuvõetavad alternatiivsed meetmed;

*käivitada ambitsioonikamad kaupade turu reformid koos konkreetse ajakavaga kõigi OECD I paketis sisalduvate soovituste elluviimiseks, sealhulgas kauplemine pühapäeval, allahindluste perioodid, apteekide omandiõigus, piim ja pagariärid, välja arvatud käsimüügi ravimid, mis viiakse ellu järgmises etapis, ning makromajanduslikult oluliste suletud elukutsete avamine (näiteks praamitransport). OECD II meetmete paketi jätkuna tuleks esmaste tegevuste hulka liita ka tootmine;

*elektriturul liikuda edasi elektri ülekandevõrgu operaatori (ADMIE) erastamisega, kui ei ole võimalik leida asendusmeetmeid, mis samaväärselt konkurentsi olukorda mõjutaks, leppides selle kokku institutsioonidega;

*tööturul vaadata väga kriitiliselt üle ja moderniseerida kollektiivlepingute sõlmimine, streikimine ning vastavuses kohase ELi direktiivi ja parimate praktikatega kollektiivsed koondamised, tehes seda vastavalt institutsioonidega kokku lepitud ajakavale ja moodusele. Selle kriitilise ülevaatuse baasil tuleb tööturu poliitika kujundada lähtudes rahvusvahelisest ja Euroopa riikide parimast praktikast ja see ei tohi sisaldada naasmist varasema poliitika juurde, mis ei ole vastavuses eesmärkidega jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks;

*teha vajalikud sammud finantssektori tugevdamiseks, sealhulgas tegelda otsustavalt halbade laenude probleemiga ning tugevdada HFSF (Kreeka finantsstabiilsuse fondi) ja pankade juhtimist, kaotades võimaluse poliitikutel töötajate värbamist mõjutada.

Lisaks eeltoodule, tuleb Kreeka valitsusel teha järgmist:

*töötada välja oluliselt suurema mahuga erastamisprogramm ja parandada selle juhtimist;

Väärtuslikud Kreeka varad kantakse iseseisvasse fondi, mis monetiseerib/teeb need rahaks kas erastamise kaudu või muul moel. Varade rahaks tegemine on üks allikas, millest teha ESMi uue laenu tagasimakseid vastavalt graafikule ning genereerida uue laenuperioodi jooksul kokku 50 miljardit eurot, millest 25 miljardit eurot läheb pankade rekapitaliseerimise tagasimakseks ning muu vara ja 50% igast ülejäänud eurost (st 50% 25 miljardist eurost) kasutatakse võla osakaalu vähendamiseks SKPst ning ülejäänud 50% kasutatakse investeeringuteks.

See fond luuakse Kreekas ja seda juhivad Kreeka ametivõimud vastavate Euroopa institutsioonide järelevalve all. Kokkuleppel institutsioonidega ja tuginedes parimale rahvusvahelisele praktikale, tuleb luua juriidiline raamistik, mis tagaks protseduuride läbipaistvuse ja varade adekvaatse hindamise, vastavuses OECD printsiipidele ja riigile kuuluvate firmade juhtimise standarditele;

*kooskõlas Kreeka valitsuse ambitsioonidega moderniseerida ja tugevdada oluliselt Kreeka riigihaldust ning käivitada Euroopa Komisjoni kaasabil programm vajalike pädevuste väljaarendamiseks ja riigihalduse de-politiseerimiseks. Esimene ettepanek tuleb esitada 20. juuliks pärast arutelu institutsioonidega. Kreeka valitsus kohustub veelgi kokku tõmbama riigihalduse kulusid, tehes seda vastavalt institutsioonidega kokku lepitud ajakavale;

* normaliseerida täielikult töömeetodid institutsioonidega, sealhulgas Ateenas kohapeal vajalik töö, parandades programmi täitmist ja järelevalvet. Valitsusel tuleb kõik kohased seaduseelnõud piisava ajavaruga institutsioonidega läbi arutada ja kooskõlastada, enne kui need esitatakse avalikule arutelule või parlamendile. Euroala tippkohtumine rõhutab veelkord, et kõige olulisem on ellu viimine ja tervitab seetõttu Kreeka valitsuse kavatsust esitada 20. juuliks institutsioonidele ja liikmesriikidele tehnilise abi taotlus ning paluda Euroopa Komisjonil seda Euroopa abi koordineerida;

*humanitaarkriisi seaduse erandiga vaatab Kreeka valitsus uuesti üle ja muudab seadusi, mis võeti vastu vastuolus 20. veebruari kokkuleppega, pöörates tagasi eelmise programmi raames võetud kohustusi, või esitatakse asendusmeetmed, mis mõju kompenseerivad.

Eelpool loetletud kohustused on minimaalsed tingimused Kreeka valitsusega läbirääkimiste käivitamiseks. Euroala tippkohtumine väljendas aga väga selgelt, et läbirääkimiste käivitamine ei anna mingit kindlust võimaliku kokkuleppe osas uue ESMi programmi osas, mis peab tuginema kogu paketti puudutaval otsusel (sh rahastamisvajadus, võla jätkusuutlikkus ja võimalik sildfinantseering).

Euroala tippkohtumine võtab teadmiseks, et institutsioonide hinnangul võib programmi rahastusvajadus jääda 82-86 miljardi euro vahemikku. Institutsioone kutsutakse üles otsima võimalusi rahastusvajaduse vähendamiseks kas alternatiivse rahastuse või suuremate erastamistulude kaudu. Juurdepääsu taastamine kapitaliturgudele, mis on iga finantsabi programmi eesmärk, vähendab vajadust kogu finantsabi käiku lasta. Euroala tippkohtumine võtab teadmiseks Kreeka väga akuutse rahavajaduse, mis rõhutab vajadust jõuda kavatsuste protokolli otsuseni väga kiiresti: selle rahavajaduse suuruseks on hinnatud 7 miljardit eurot 20. juuliks ning täiendavad 5 miljardit eurot augusti keskpaigaks.

Euroala tippkohtumine tunnistab, et on oluline tagada, et Kreeka riik tasuks oma võlad IMFile ja Kreeka Pangale ning täidaks oma lähemate nädalate võlakohustused, et luua nii tingimused läbirääkimiste rahulikuks lõpule viimiseks. Kui neid läbirääkimisi kiiresti lõpule ei viida, on kõik riskid Kreeka poolel. Euroala tippkohtumine kutsub eurogruppi üles neid teemasid kiiremas korras arutama.

Arvestades Kreeka finantssektori akuutseid probleeme, peaks võimaliku ESMi programmi raames olema ka 10-25 miljardi euro suurune puhver pangandussektori jaoks, et katta potentsiaalsed rekapitaliseerimise või resolutsiooni kulud. 10 miljardit eurot sellest oleks kohe kasutatav ja see asuks ESMi vastavaks otstarbeks loodud kontol.

Euroala tippkohtumine on teadlik, et kiire otsus uue programmi osas on tingimuseks, et pangad saaksid uuesti uksed avada, hoides nii ära kogu abisumma kasvu. Suve lõpus viivad Euroopa Keskpanka ja euroala ühtne pangandusjärelevalve läbi põhjaliku hindamise. Puhver kataks võimaliku kapitalivajaduse, mis hindamise käigus ilmneda võib, kui vajalik juriidiline raamistik on jõustatud.

Kreeka võla jätkusuutlikkuse osas valitsevad tõsised kahtlused. Selle on tinginud poliitiliste meetmete leevendamine viimase 12 kuu jooksul, mis tõi kaasa koduse makromajandusliku ja finantsolukorra hiljutise halvenemise. Euroala tippkohtumine tuletab meelde, et euroala liikmesriigid on viimastel aastatel rakendanud märkimisväärseid meetmeid Kreeka võla jätkusuutlikkuse tagamiseks, mis on tasandanud võlgade teenindamise graafikut ning vähendanud märkimisväärselt kulusid.

Sel taustal on eurogrupp valmis võimaliku uue ESMi programmi kontekstis ning eurogrupi 2012. a novembris tehtud avalduses väljendatust kantult valmis vajadusel kaaluma võimalikke täiendavaid meetmeid (võimalikke pikemaid maksepuhkuse ja makseperioode), tagamaks, et rahastusvajadus kokku oleks jätkusuutlikul tasemel. Need meetmed sõltuvad võimaliku uue abiprogrammi kõigi tingimuste täitmisest ja neid kaalutakse pärast abiprogrammi esimese ülevaatuse positiivset tulemust.

Euroala tippkohtumine rõhutab et võla nominaalsumma vähendamine ei ole võimalik.

Kreeka valitsus kordab ühemõttelist kohustust täita kõigi kreeditoride ees oma rahalised kohustused täielikult ja õigeaegselt.

Tingimusel, et kõik selles dokumendis toodud vajalikud tingimused on täidetud, võivad eurogrupp ja ESMi juhatus vastavalt ESMi lepingu artikkel 13.2-le anda institutsioonidele mandaadi läbirääkimisteks ESMi uue programmi üle, kui ESMi lepingu artikkel 13 tingimused on täidetud vastavalt artikkel 13.1 alusel läbi viidud hindamisele.

Et toetada Kreekas majanduskasvu ja uute töökohtade loomist (järgmisel 3-5 aastal), teeb Euroopa Komisjon tihedat koostööd Kreeka valitsusega, et mobiliseerida kuni 35 miljardit eurot (erinevate ELi programmide raames) investeeringute ja majandustegevuse, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks. Erakordse meetmena, arvestades Kreeka erakorralist olukorda, teeb komisjon ettepaneku suurendada eelfinantseeringut ühe miljardi euro võrra, et anda investeeringutele vahetu ergutus. Ka Euroopa Investeeringute Plaan annab Kreekale võimalusi rahastuse saamiseks.